Varimajanduse osakaal Eestis võib ulatuda 26 protsendini, aga olla ka vaid 3 protsenti – sõltub sellest, millist metoodikat uskuda, kirjutab statistikaameti vanemanalüütik Robert Müürsepp.
- Kui suur probleem on Eestis varimajandusega, ei oska statistika täpselt vastata. Foto: Andras Kralla
Statistikaamet hindab varimajanduse osakaalu Eestis viimastel aastatel 3-4 protsendi vahele, kirjutas Müürsepp
statistikaameti blogis. „Püüame tabada varimajanduse rahaliste tehingute osa, mille peamised elemendid on varjatud tööjõud, salakaubandus, ümbrikupalk ja maksupettused,“ selgitas ta.
Majandusministeeriumi uuringu järgi on varimajanduse osatähtsus meie majanduses 6-9 protsenti. Ministeerium tellib uuringu konjunktuuriinstituudilt. „Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele,“ ütles Müürsepp.
Ettevõtjad hindavad Eesti varimajanduse suuruseks 13,2 protsenti SKPst. Ettevõtjate hinnangut uurib Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias. „Selles uuringus selgitatakse välja, kuivõrd tunnetavad Baltimaade ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%),“ selgitas Müürsepp.
Austria majandusprofessor Friedrich Schneider jõuab oma matemaatilise valemiga drastiliselt teistsuguse tulemuseni, pakkudes varimajanduse osaks Eestis 26,2 protsenti. Schneider kasutab oma valemis varimajandust mõjutavaid kaudseid näitajaid nagu maksukoormus, bürokraatiakoormus, avalike teenuste kvaliteet, maksumoraal, töötus, SKP elaniku kohta jne. „Schneideri arvutuste järgi on Baltikumis üks Euroopa suurimaid varimajandusi,“ ütles Müürsepp, kuid lisas, et Schneider hindab kõigi arenenud riikide varimajandust suuremaks, kui seda teevad teised allikad. „Huvitaval kombel on tema arvestuste järgi Lätis siinse regiooni madalaim varimajanduse tase,“ märkis ta.
Müürsepp nentis, et ühest vastust varimajanduse suurusele Eestis lihtsalt ei leia. „Tegelik tõde peitub ilmselt kõigi nende tulemuste vahepeal. Statistikaameti ja Schneideri tulemusi võiks ehk pidada hinnangu piirideks,“ ütles ta.
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.